Eestis on arstiabi korraldus üles ehitatud solidaarsuspõhimõttele, kus valdavat osa teenuseid rahastatakse ravikindlustuse kaudu. Paraku võib elu viia olukordadeni, kus inimene kaotab kindlustuskaitse – olgu selle põhjuseks töösuhte lõppemine, pikale veninud paus karjääris või ettevõtlusvorm, mis ei taga automaatset kaetust. Tekib loomulik hirm ja ebakindlus: mis saab siis, kui tervis alt veab? Oluline on teada, et ravikindlustuse puudumine ei tähenda automaatselt ukse taha jäämist. Eesti seadusandlus ja tervishoiusüsteem on loonud mitmeid mehhanisme, kuidas tagada esmane ja vajaduse korral ka vältimatu abi ka neile, kes süsteemi sissemakseid hetkel ei tee.
Vältimatu abi on tagatud igale inimesele
Kõige olulisem põhimõte, mida igaüks peab teadma, on see, et vältimatu arstiabi on Eestis kättesaadav kõigile, sõltumata ravikindlustuse olemasolust. See tähendab, et kui teie tervislik seisund on selline, et abi andmisega viivitamine võib põhjustada inimese surma või püsivat tervisekahjustust, on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud teid aitama. See reegel kehtib nii kiirabi väljakutsumisel kui ka haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördumisel.
Vältimatu abi on abi, mida osutatakse järgmiste seisundite korral:
- Äkki tekkinud ohtlik terviserike või vigastus.
- Kõrge palavik, mis ei allu kodusele ravile ja ohustab organismi.
- Rasked traumad, luumurrud, sügavad haavad või verejooksud.
- Südameprobleemid, hingamisraskused või teadvusekaotus.
- Mürgistused või allergilised reaktsioonid, mis nõuavad kiiret sekkumist.
Oluline on siinkohal mõista, et “vältimatu abi” ei tähenda plaanilist ravi ega krooniliste haiguste igapäevast kontrolli. See on päästerõngas, mis kaitseb teie elu ja tervist kriitilises olukorras. Pärast vältimatu abi osutamist ja patsiendi seisundi stabiliseerimist võib haigla esitada arve tehtud toimingute eest, kuid abi andmisest keelduda ei tohi.
Kuidas kontrollida oma kindlustuse staatust
Enne arsti poole pöördumist on alati mõistlik veenduda, kas kindlustus on ehk hoopis ekslikult katkenud või on teil võimalik see kiiresti taastada. Kõige mugavam viis oma ravikindlustuse staatuse kontrollimiseks on kasutada Eesti riigiportaali eesti.ee. Seal näete reaalajas andmeid oma kindlustuse kehtivuse kohta ja saate teada, milline on teie kindlustatuse alus – kas see tuleneb töökohast, staatuse alusel (näiteks väikelapse vanem, rasedus, pensionär) või muust allikast.
Kui selgub, et kindlustus puudub, kontrollige üle järgmised punktid:
- Kas tööandja on esitanud nõutavad deklaratsioonid Maksu- ja Tolliametile? Mõnikord tekib viivitus bürokraatlike protsesside tõttu.
- Kas olete ennast töötuna arvele võtnud? Töötukassa kaudu kindlustuse saamine on üks levinumaid viise olukorra parandamiseks.
- Kas teil on õigus kindlustusele muul alusel? Näiteks kui kasvatate kuni 3-aastast last, on teil õigus riigipoolsele ravikindlustusele, kuid see ei pruugi automaatselt süsteemis kajastuda ilma vastava avalduseta.
Perearsti roll ja võimalused ravikindlustuseta
Perearst on teie esmane kontaktpunkt tervisesüsteemiga. Ravikindlustuse puudumisel on perearsti juures käimine siiski võimalik, kuid selle eest tuleb tasuda vastavalt hinnakirjale. Perearstid ei tohi ravikindlustuse puudumise tõttu patsienti nimekirjast välja arvata, kui isik on seal juba kirjas, kuid teenuste eest tuleb patsiendil ise maksta.
Kui teil ei ole veel perearsti või soovite kindlustuse puudumise tõttu pöörduda, võite alati pöörduda tasuliste kliinikute poole. Paljudes suuremates keskustes on võimalik saada kiiresti vastuvõtule, kui olete nõus teenuse eest ise tasuma. See on sageli lahenduseks olukorras, kus vajate saatekirja eriarsti juurde või retsepti kroonilise haiguse ravimiseks.
Tasub meeles pidada, et ka ilma kindlustuseta on teil õigus saada tasuta teatud teenuseid, mis on suunatud rahvatervise kaitsele. Siia kuuluvad näiteks tuberkuloosi ja teiste nakkushaiguste diagnoosimine ja ravi, samuti vaimse tervise hädaabi teatud juhtudel. Need teenused on riiklikult finantseeritud, kuna nende eesmärk on kaitsta kogu elanikkonda.
Sotsiaalsed kaitsemehhanismid ja kindlustuse taastamine
Kui leiate, et ravikindlustuse puudumine on pikaajaline probleem, tuleks esimese asjana vaadata sotsiaalsüsteemi poole. Eesti riik pakub mitmeid võimalusi kindlustuse saamiseks, mis ei nõua otseselt palgatööd.
Esiteks on oluline teadvustada Töötukassa rolli. Kui olete jäänud ilma tööta, võtke end esimesel võimalusel töötuna arvele. See annab lisaks töötuskindlustushüvitisele või töötutoetusele ka ravikindlustuse, mis hakkab kehtima pärast ooteperioodi.
Teiseks on olemas kategooriad, kus riik tasub inimese eest sotsiaalmaksu. Need on näiteks:
- Alla 3-aastase lapse vanemad või eestkostjad.
- Kolme või enama alaealise lapse vanemad.
- Inimesed, kes saavad hooldajatoetust puudega lapse eest.
- Pensionärid ja töövõimetuspensionärid.
- Õpilased ja üliõpilased, kes õpivad täiskoormusega (teatud vanusepiiranguteni).
Kui te ei kuulu ühtegi neist kategooriatest, kuid teil on väga madal sissetulek või raske olukord, võite pöörduda oma kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda. Omavalitsused saavad aidata teatud juhtudel ravimite soetamisel või vältimatu abi kulude katmisel, kui isik on sattunud hätta ega suuda ise oma tervishoiukulusid katta.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma saan EMO-sse minna, kui mul pole ravikindlustust?
Jah, saate. EMO on kohustatud osutama vältimatut abi kõigile, kelle elu või tervis on ohus, sõltumata nende ravikindlustuse staatusest. Vältimatu abi on garanteeritud, kuid mittehädavajalike protseduuride eest võib haigla esitada hiljem arve.
Kuidas ma saan retseptiravimeid osta, kui mul pole kindlustust?
Ravikindlustuse puudumine tähendab, et te ei saa soodustust ravimite riiklikust hinnakirjast. See tähendab, et peate ravimite eest tasuma täishinna. Siiski on teil õigus saada retsepti, kui arst on teid läbi vaadanud ja vajaduse tuvastanud.
Kui palju maksab arsti vastuvõtt ilma kindlustuseta?
Hind sõltub konkreetsest teenusepakkujast ja arsti visiidi tüübist. Perearstikeskused ja erakliinikud kehtestavad oma hinnakirjad. Keskmiselt võib visiiditasu varieeruda 30 kuni 100 euro vahel, sõltuvalt erialast ja sellest, milliseid analüüse või uuringuid vastuvõtu ajal tehakse.
Kas ma saan tasuta hambaarstiabi ilma kindlustuseta?
Täiskasvanutele on hambaravi riiklikult hüvitatud ainult teatud piirini ja sedagi vaid ravikindlustatud isikutele. Kindlustuseta isik peab tasuma hambaravi eest täies mahus. Ainus erand on vältimatu hambaravi, mis on mõeldud erakorralise valu või põletiku leevendamiseks.
Kes aitab, kui olen ravikindlustuseta jäänud ja haigestunud raskelt?
Sellises olukorras tuleks esimese asjana ühendust võtta oma perearstiga või pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Samuti tasub uurida, kas teil on õigus toetustele, mis võiksid aidata kaasa ravikindlustuse taastamisele või ravimite eest tasumisele.
Ennetus ja vastutus oma tervise eest
Kõige parem viis tulla toime arstiabi küsimustega on nende ennetamine. Paljud inimesed satuvad ravikindlustuse kaotamise tõttu raskustesse just seetõttu, et nad ei ole kursis oma staatuse ja õigustega. Olge aktiivne ja kontrollige regulaarselt oma ravikindlustuse kehtivust, eriti elumuutuste korral. Kui olete ettevõtja, veenduge, et sotsiaalmaks on tasutud vastavalt seadustele – see on investeering teie enda turvalisusse.
Tervis on meie kõige kallim vara ja süsteemid on loodud meid toetama, kuid bürokraatia võib vahel takistusi luua. Teades oma õigusi, on teil võimalik vältida paljusid ebameeldivusi. Ärge kartke küsida abi tervishoiutöötajatelt, omavalitsuselt või riiklikelt asutustelt. Info on kättesaadav ja abi on võimalik leida ka siis, kui esmapilgul tundub olukord lootusetu. Olge teadlik, püsige tervena ja ärge jätke oma muresid lahendamata, kuni need muutuvad hädaolukordadeks.
Lõpetuseks on oluline rõhutada, et kuigi ravikindlustuseta olemine seab piirangud mugavusele ja võimalustele, ei jäeta Eestis kedagi abita surmaohus. Süsteem on olemas, et pakkuda turvavõrku, kuid selle kasutamine eeldab teilt endalt huvi tundmist ja oma õiguste eest seismist. Hoidke oma tervist ja kursis olek oma staatusega on esimene samm kindlustunde poole, mis lubab vajadusel arstiabi saamist ilma üleliigse stressita.
