Halloween on üks maailma kõige tuntumaid ja samas ka kõige vaieldavamaid pühasid, mis on aastakümnetega muutunud religioossest kombestikust suureks kommertslikuks ja meelelahutuslikuks sündmuseks. Igal aastal sügise süvenedes, kui päevad muutuvad lühemaks ja ilmad jahedamaks, täituvad poed oranžide kõrvitsate, ämblikuvõrkude ja kostüümidega. Kuid hoolimata selle populaarsusest, tekib paljudel inimestel igal aastal küsimus: millal täpselt see päev kätte jõuab ja mis on selle taga peituv sügavam tähendus? See artikkel annab põhjaliku ülevaate Halloweeni ajaloost, kommetest ja sellest, kuidas seda tänapäeval üle maailma tähistatakse.
Millal on Halloween?
Halloween toimub igal aastal kindlal kuupäeval, milleks on 31. oktoober. Sõltumata nädalapäevast, tähistatakse seda pühadeõhtut alati oktoobrikuu viimasel päeval. See kuupäev ei ole valitud juhuslikult. Ajalooliselt tähistas see aeg üleminekut soojast suveajast pimedale talveperioodile. Paljudes kultuurides on see hetk olnud seotud aasta vahetumisega ja looduse uinumisega.
Kuna 31. oktoober on järgmisel päeval toimuva usupüha, kõigi pühakute päeva (inglise keeles All Hallows’ Day), eelõhtu, ongi sellest tulenenud nimi All Hallows’ Eve, mis on aja jooksul mugandunud lühendiks Halloween. Eestis on see püha muutunud järjest populaarsemaks, eriti noorema põlvkonna ja laste seas, kuigi siin ei ole tegemist riikliku pühaga ja sel puuduvad tugevad ajaloolised juured.
Ajaloolised juured: kust Halloween pärineb?
Halloweeni ajalugu on segu iidsetest keltide traditsioonidest ja kristlikest tavadest. Kõige olulisem mõjutaja on keltide muistne püha nimega Samhain. Keldid, kes elasid tänapäeva Iirimaa, Ühendkuningriigi ja Põhja-Prantsusmaa aladel, tähistasid 1. novembril oma uut aastat.
Samhain oli nende jaoks aeg, mil lõppes saagikoristus ja algas pime talv, mida seostati sageli surmaga. Keldid uskusid, et sellel ööl muutus piir elavate ja surnute maailma vahel eriti õhukeseks. Arvati, et hinged naasevad maa peale, et külastada oma endiseid kodusid. Selleks, et end kurjade vaimude eest kaitsta, süüdati suuri lõkkeid ja kanti kostüüme, mis koosnesid sageli loomade nahkadest ja peadest, et vaime ära petta või eemale peletada.
Kristluse levides püüdis kirik asendada paganlikud pühad kristlike tähistamistega. 8. sajandil kuulutas paavst Gregorius III 1. novembri päevaks, mil austatakse kõiki pühakuid – sellest tuligi nimi All Saints’ Day. Sellele eelnevat õhtut hakati nimetama pühakute õhtuks ehk Halloweeniks, kuid paljud vanad rahvapärased tavad, nagu vaimude ootamine ja maskeerimine, jäid inimeste mällu ja segunesid uue usupühaga.
Kõrvitsate nikerdamine ja Jack-o’-lantern
Üks Halloweeni kõige ikoonilisemaid sümboleid on kahtlemata õõnestatud kõrvits, mille sisse on lõigatud hirmutav või naerev nägu. Seda nimetatakse inglise keeles Jack-o’-lantern. Kuigi tänapäeval on kõrvitsad Halloweeni lahutamatu osa, ei kasutatud algusaegadel üldse kõrvitsaid, kuna neid ei olnud Euroopas lihtsalt olemas.
Iirimaa ja Šotimaa folklooris nikerdati varem nägusid hoopis naeristesse või peetidesse. Legend räägib mehest nimega Kade Jack (Stingy Jack), kes pettis kuradit ja sai karistuseks võimaluse rännata igavesti ainult ühe põleva söega, mille ta pani naerist õõnestades selle sisse. Kui iirlased 19. sajandil massiliselt Ameerikasse rändasid, avastasid nad, et kohalikud kõrvitsad on suuremad ja palju lihtsamini nikerdatavad kui naerid. Nii sündiski traditsioon, mida me tänapäeval üle maailma tunneme.
Komm või pomm: kombe olemus ja areng
Trick-or-treat ehk eesti keeles “komm või pomm” on Halloweeni kõige oodatum osa, eriti laste jaoks. See traditsioon ulatub tagasi keskaegsesse Euroopasse, mil vaesemad inimesed käisid ukselt uksele “hingekoogikeste” (soul cakes) palumisel. Vastutasuks kookide eest lubasid nad palvetada annetaja surnud sugulaste hingede eest.
Ameerikas kujunes sellest 20. sajandi keskpaigaks lustakas komme, kus lapsed riietuvad kostüümidesse ja käivad naabruskonnas maiustusi küsimas. Algne ähvardus “pommi” (ehk triki) järele tähendas seda, et kui lapsi ei kostitata, võivad nad teha väikese vembu – näiteks määrida aknad seebiga või peita õueesemeid. Tänapäeval on see komme muutunud puhtalt meelelahutuslikuks ja turvaliseks viisiks kogukonnas üksteisega suhelda ja maiustusi jagada.
Halloween tänapäeval ja selle äriline pool
Tänapäeva Halloween on midagi palju enamat kui lihtsalt vaimude väljakutsumine. See on muutunud tohutuks globaalseks tööstusharuks. Igal aastal kulutavad inimesed miljardeid dollareid kostüümidele, dekoratsioonidele, maiustustele ja meelelahutusele. Õudusfilmid, teemapargid ja maskiballid on saanud selle perioodi lahutamatuks osaks.
Huvitav on jälgida, kuidas Halloween on kohanenud erinevate kultuuridega. Kuigi juured on läänes, tähistatakse seda nüüd Aasias, Lõuna-Ameerikas ja mujal. Igas riigis on püha võtnud veidi teistsuguse näo. Mõnes kohas on fookus rohkem õudustel ja hirmutamisel, teisal aga pigem kostüümipeodel ja üldisel rõõmsal koosviibimisel.
Korduma kippuvad küsimused
Millal täpselt toimub Halloween?
Halloween toimub igal aastal 31. oktoobril. See kuupäev on fikseeritud ega sõltu nädalapäevast.
Miks tähistatakse Halloweenit just oktoobri lõpus?
See tuleneb iidsetest keldi traditsioonidest, kus 1. november oli uue aasta algus ja saagikoristuse lõpp. 31. oktoobri öö oli üleminekuaeg, mil arvati, et elavate ja surnute maailma piirid kohtuvad.
Miks inimesed Halloweeni ajal kostüüme kannavad?
Algselt oli kostüümide kandmise eesmärk hirmutada eemale kurje vaime või end nende eest varjata. Tänapäeval on kostüümide kandmine pigem lõbus traditsioon, mis võimaldab inimestel tegelasteks kehastuda.
Kas Halloween on Eestis ametlik püha?
Ei, Halloween ei ole Eestis riiklik püha ega ka ametlik kirikupüha. See on pigem kultuuriline import, mida tähistatakse peamiselt meelelahutuslikel eesmärkidel, eriti koolides ja meelelahutusasutustes.
Miks nikerdavad inimesed kõrvitsaid?
Tegemist on edasiarendusega iiri legendist, kus mees nimega Jack pani põleva söe tühjaksõõnestatud naerisse. Ameerikas vahetati naerid suuremate ja mugavamate kõrvitsate vastu.
Kas Halloweeni tähistamine on ohtlik või religioosne?
Tänapäeva Halloween on enamasti sekulaarne ja meelelahutuslik. Siiski on mõningaid religioosseid gruppe, kes suhtuvad sellesse pühasse skeptiliselt selle paganlike juurte tõttu. Enamiku inimeste jaoks on see aga lihtsalt võimalus korraldada vahvaid teemapidusid.
Kuidas tähistada Halloweenit Eestis?
Eestis on Halloweeni tähistamine viimase paarikümne aasta jooksul muutunud järjest nähtavamaks. Kuigi meil on paralleelselt olemas oma hingedepäev, mis on tunduvalt vaiksem ja pühendatud esivanemate mälestamisele, on paljud omaks võtnud ka ameerikaliku Halloweeni. Kui soovid sellest päevast osa saada, on siin mõned levinud viisid, kuidas seda teha:
- Dekoreeri kodu: Osta või kasvata kõrvits, nikerdada see ja aseta sisse küünal. See on kõige lihtsam viis luua kodus õdusat, kuid veidi kõhedat atmosfääri.
- Korralda kostüümipidu: Kogu kokku sõbrad ja korraldage teemapidu, kus igaüks peab olema riietunud mingisse tegelaskujusse. See on suurepärane viis pimedat sügisõhtut lõbusalt veeta.
- Vaata õudusfilme: Kui pidutsemine pole sinu jaoks, siis Halloweeni õhtu on ideaalne aeg teha maraton klassikaliste või kaasaegsete õudusfilmidega.
- Küpseta teemakohaseid hõrgutisi: Kõrvitsapirukas, kõrvitsasupp või lihtsalt Halloweeni-teemaliste kaunistustega koogid toovad selle püha vaimu sinu kööki.
- Osale üritustel: Paljud baarid, restoranid ja meelelahutuskeskused korraldavad 31. oktoobri paiku Halloweeni teemalisi pidusid, kuhu on oodatud kõik kostümeeritud külalised.
Oluline on meeles pidada, et Halloweeni tähistamine Eestis ei pea tingimata tähendama ameerikalike kommete pimesi kopeerimist. Iga inimene saab luua oma tavad, mis sobivad nende pere ja elustiiliga. Mõne jaoks on see lihtsalt võimalus süüa head kõrvitsatoitu, teise jaoks aga võimalus lasta loovusel lennata läbi kostüümide ja dekoratsioonide.
Sügise pime aeg ja kogukondlikkus
Hoolimata oma vahel vastuolulisest mainest, on Halloweenil üks väga positiivne tahk – see toob inimesed kokku ajal, mil ilmad on muutunud külmaks ja pimedaks. Oktoobri lõpp on aeg, mil paljud inimesed tunnevad end väsinuna ja vajavad vaheldust. Ühine tähistamine, olgu see siis naabritega kommide jagamine või lihtsalt kodu kaunistamine, aitab luua kogukonnatunnet ja lisab sügisesse veidi värvi ja rõõmu.
Olgu sinu suhtumine Halloweenisse milline tahes – olgu see siis lapsepõlve lemmikpüha, äriline ürituste jada või lihtsalt üks tavaline sügisõhtu –, on huvitav teada selle päeva juuri ja arengut. Teadmised ajaloost aitavad paremini mõista, miks me teeme asju nii, nagu me teeme, ning annavad võimaluse valida, milliseid kombeid me endale ja oma perele tahame üle võtta ja milliseid mitte. Halloweeni tähistamine võib olla väga erinev, kuid selle keskmes on alati olnud inimeste soov tulla kokku ja jagada omavahel lugusid, maitsvat toitu ja natuke lõbusat hirmu.
