Talve saabumine toob endaga kaasa kutsuva lumise maastiku, mis pakub suurepäraseid võimalusi aktiivseks vaba aja veetmiseks. Suusatamine on üks populaarsemaid ja tervislikumaid viise, kuidas nautida värsket õhku ja parandada oma füüsilist vormi. Siiski võib algaja või ka kogenum suusataja seista silmitsi pettumusega, kui varustus ei vasta ootustele. Valesti valitud suusad võivad muuta muidu nauditava suusapäeva tõeliseks katsumuseks, kus väsimus tuleb kiirelt ja liikumine on kohmakas. Et vältida olukorda, kus talverõõmud muutuvad piinamiseks, on ülioluline mõista, millised nüansid mängivad suuskade valikul määravat rolli.
Suusatamise stiili valik: klassika või uisustiil?
Kõige esimene ja tähtsaim samm suuskade ostmisel on otsustada, millist tehnikat te harrastama hakkate. Klassikaline suusatamine ja uisusuusatamine nõuavad kardinaalselt erineva ehitusega varustust. Nende vahel ei ole võimalik teha kompromisse ning vale varustusega sõitmine teeb õppimise ja liikumise väga keeruliseks.
Klassikalised suusad: Need on mõeldud sirgjooneliseks liikumiseks, kus suusk libiseb rööbastes. Klassikasuusk on pikem ja selle keskmises osas on tõusuala, mis peab haarduma lume või rajaga, et võimaldada äratõuget. Tänapäeval on populaarsed ka nn “nahk-suusad” (skin-suusad), mille keskel on karvane riba, mis asendab traditsioonilist pidamismääret ja tagab kindla haardumise erinevates ilmastikutingimustes.
Uisusuusad: Uisusuusatamine on tehniliselt nõudlikum ja kiirem. Need suusad on klassikalistest lühemad, jäigemad ja nende otsad on kumeramad, et vältida lumehange haakumist. Uisusuusal puudub pidamisala, kogu suusa põhi on mõeldud libisemiseks. Kui proovite uisutehnikat klassikasuuskadega, on suusad liiga pikad ja nende otsad hakkavad teineteisele vastu minema, muutes sõidu ebastabiilseks.
Pikkuse ja jäikuse tähtsus
Suuskade pikkus ja jäikus on suusataja kehakaalust ja pikkusest sõltuvad parameetrid. See on koht, kus paljud teevad suurima vea, ostes liiga pikad või liiga pehmed suusad lihtsalt “hea pakkumise” tõttu.
Kuidas määrata õige pikkus?
- Klassikasuusad: Tavaliselt peaksid need olema suusataja pikkusest umbes 20-30 cm pikemad. Mida raskem on suusataja, seda pikemat suuska üldiselt soovitatakse, et tagada piisav kandejõud.
- Uisusuusad: Need on üldjuhul lühemad, ulatudes suusatajast üle umbes 10-15 cm võrra. Liiga pikad uisusuusad on kohmakad ja neid on raske pöörata.
Jäikuse (flex) määramine: Suusa jäikus peab vastama suusataja kehakaalule. Kui suusk on liiga pehme, vajub kogu selle põhi vastu lund ka siis, kui te ei soovi, et see haakuks. See tähendab, et te ei saa korralikult libiseda, sest “pidamisala” lohiseb kogu aeg vastu maad. Kui suusk on liiga jäik, ei saa te oma keharaskust piisavalt suusale kanda, et luua haardumine tõukeks – tulemuseks on pidev libisemine tagasi tõusudel. Poes saab jäikust kontrollida nn paberitestiga, kus asjatundja asetab paberilehe suusa alla ja vaatab, kui kergesti see teatud surve korral välja tuleb.
Suusapõhjad ja nende hooldus
Suusapõhi ei ole lihtsalt plasttükk, vaid keerukas tehniline lahendus. Odavamatel suuskadel on pressitud põhjad, mis on vastupidavad, kuid ei paku head libisemist. Kallimatel suuskadel on sintreeritud (kuumpressitud) põhjad, mis on poorsemad ja suudavad endasse imada suusamääret. Just see määre tagabki selle, et suusk libiseb kiiresti ja sujuvalt.
Kui soovite, et suusatamisest ei saaks füüsiline piinamine, peate suuski hooldama. See tähendab regulaarset puhastamist ja libisemismäärde lisamist. Kui sõidate kuiva ja “tühja” suusapõhjaga, muutub libisemine takistatuks ja hakkate raiskama ebavajalikult palju energiat. Ärge unustage, et ka uued suusad vajavad tihti esmast määrimist ja kuumtöötlemist, et nende potentsiaal täielikult avaneks.
Saabaste ja sidemete ühilduvus
Mugavus algab jalgadest. Kui suusasaabas on ebamugav, külm või ei anna piisavat tuge, kaob rõõm suusatamisest juba esimese kilomeetri järel. Suusasaapad peavad olema täpselt parajad – liiga suured saapad põhjustavad villide teket, liiga väikesed aga vereringe häireid ja külmatunnet.
Eraldi teema on sidemed. Tänapäeval on turul mitmeid erinevaid süsteeme, nagu NNN, Turnamic või SNS. Väga oluline on veenduda, et saabas ja side omavahel sobivad. Enne ostmist pange saabas sidemesse ja kontrollige, kas liikumine on sujuv. Saabas peab püsima kindlalt paigal, kuid samas võimaldama vabalt kanna tõstmist, mis on hädavajalik õige suusatehnika jaoks.
Levinumad vead suuskade ostmisel
Inimesed kipuvad tihti tegema samu vigu, mis hiljem kätte maksavad. Üks levinumaid eksimusi on “varuga” suuskade ostmine lastele. Kuigi vanemad soovivad raha säästa, on liiga suurte suuskadega sõitmine lapse jaoks õudusunenägu – ta ei saa suuska kontrollida, kukub pidevalt ja kaotab huvi spordi vastu. Sama kehtib ka täiskasvanute puhul, kes ostavad kasutatud suuski vaid pikkuse järgi, ignoreerides täielikult suusa jäikust ja kumerust (camber).
Teine viga on liigne keskendumine tipptaseme varustusele. Algajale ei ole vaja maailmakarika tasemel suuski, mis on küll ülikiired, kuid nõuavad täiuslikku tehnikat ja pidevat hooldust. Liiga pehme ja kontrollimatu tippsuusk võib algajale olla isegi ohtlik, sest see ei andesta tehnilisi vigu.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma peaksin ostma uued või kasutatud suusad?
Kasutatud suusad võivad olla suurepärane valik, kui teate täpselt, mida otsida. Kuid algajale on sageli targem valida uus komplekt asjatundliku müüja abiga, kes mõõdab suusa jäikuse vastavalt teie kaalule. Kasutatud suuskade puhul on oht, et need on oma eluea lõpus või nende jäikus on aastatega muutunud.
Kui tihti peab suuski määrima?
Libisemismääret tuleks lisada niipea, kui märkate, et suusapõhi muutub hallikaks või libisemine muutub raskeks. Regulaarne harrastaja võiks libisemist määrida iga 50-100 kilomeetri järel või vastavalt ilmastikumuutustele.
Miks mu suusad libisevad tagasi, kui üritan tõusust üles minna?
Tõenäoliselt on suusad teie jaoks liiga jäigad või olete kasutanud vale pidamismääret. Klassikalise suusa puhul peab pidamisala (suusa keskosa) piisavalt hästi lume vastu suruma, et tekitada haakumine. Kui te ei ole piisavalt raske, et suuska “läbi suruda”, jäätegi tagasi libisema.
Kas on vahet, milliste sukkadega ma suusatan?
Jah, väga suur vahe. Ärge kunagi kasutage tavalisi puuvillaseid sokke, kuna need imevad endasse niiskuse ja muutuvad külmaks. Kasutage spetsiaalseid sünteetilisi või meriinovillaseid suusasokke, mis juhivad niiskuse jalast eemale ja hoiavad sooja ka niiskes keskkonnas.
Kui kaua suusad üldiselt vastu peavad?
Harrastussuusa eluiga on õige hoolduse korral 5 kuni 10 aastat. Muidugi sõltub kõik sellest, kui palju kilomeetreid aastas läbitakse ja kui palju suusapõhja servad kivide või jääga kahjustada saavad.
Ettevalmistus esimeseks suusaretkeks
Lisaks õigele varustusele on eduka suusapäeva võtmeks ka õige riietumine ja psühholoogiline ettevalmistus. Suusatamine on intensiivne füüsiline tegevus, seega tuleks riietuda kihiliselt. Aluskiht peaks olema niiskust juhtiv, vahekiht soojust hoidev (fliis või õhuke sulejope) ja pealmine kiht kaitsev tuule ning lume eest. Vältige liiga paksu riietust, sest higistamine teeb teid märjaks ja pärast peatust hakkab väga külm.
Ärge unustage ka toitumist ja vedeliku tarbimist. Isegi kui väljas on külm, vajab keha energiat. Väike termosega kaasavõetud soe jook ja energiabatoon võivad olla päästjateks, kui väsimus hakkab võimust võtma. Samuti on oluline alustada aeglaselt. Esimene väljasõit ei pea olema 20-kilomeetrine maraton. Alustage lühematest ringidest, et harjutada keha liigutuste ja tasakaaluga. Kui tunnete, et tehnika hakkab lagunema ja muutute kohmakaks, tehke paus või lõpetage sõit. Väsinud lihastega suusatades on vigastusoht märgatavalt suurem ja tehnilised vead süvenevad.
Lõpetuseks pidage meeles, et suusatamine peaks olema nauding. Kui varustus on õige – suusad vastavad teie kaalule ja oskustele, saapad on mugavad ja riided funktsionaalsed –, siis kaob tehniline frustratsioon ja asemele tuleb vabaduse tunne. Talve nautimine ei nõua tippsportlase taset, vaid elementaarset teadlikkust oma vajadustest. Võtke aega varustuse valimiseks, küsige nõu kogenud spetsialistidelt ning laske lumevaiksel loodusel end laadida, teades, et teie varustus on teile toeks, mitte takistuseks.
