Küsimus sellest, mitu riiki on Euroopa Liidus, on üks neist teemadest, mis võib esmapilgul tunduda lihtne, kuid mille taga peitub märksa sügavam ja põnevam ajalooline kontekst. Euroopa Liit ei ole pelgalt majanduslik ühendus, vaid keeruline poliitiline ja sotsiaalne struktuur, mis on aastakümnete jooksul pidevalt muutunud, laienenud ja kohanenud. Praeguse seisuga kuulub Euroopa Liitu 27 liikmesriiki. See arv ei ole olnud püsiv, vaid on kujunenud pikaajalise integratsiooniprotsessi tulemusena, mis sai alguse pärast Teist maailmasõda, eesmärgiga tagada rahu ja heaolu Euroopa mandril.
Euroopa Liidu liikmesriikide arv tänapäeval
Praegusel hetkel, pärast Ühendkuningriigi lahkumist 2020. aastal, on Euroopa Liidus 27 liikmesriiki. See arv kajastab ühtsust, mida Euroopa riigid on püüdnud luua ühise turu, avatud piiride ja koostöö kaudu. Liikmesriigid on oma olemuselt väga erinevad, ulatudes pindalalt suurtest riikidest nagu Prantsusmaa ja Saksamaa kuni väikeste saareriikideni nagu Malta ja Küpros. Hoolimata nendest erinevustest jagavad kõik 27 riiki ühiseid väärtusi, õigusruumi ja majanduslikke huve, mis on kirja pandud liidu aluslepingutes.
Liikmesriikide nimekiri on järgmine:
- Austria
- Belgia
- Bulgaaria
- Eesti
- Hispaania
- Holland
- Iirimaa
- Itaalia
- Kreeka
- Küpros
- Leedu
- Luksemburg
- Läti
- Malta
- Poola
- Portugal
- Prantsusmaa
- Rootsi
- Rumeenia
- Saksamaa
- Slovakkia
- Sloveenia
- Soome
- Taani
- Tšehhi
- Ungari
- Horvaatia
Ajalooline ülevaade: Kuidas liit on kasvanud
Euroopa Liit, sellisena nagu me seda täna tunneme, sai alguse 1950. aastatel. Algne idee oli siduda omavahel Euroopa söe- ja terasetootmine, et muuta sõda riikide vahel võimatuks. Algusaastatel oli liikmesriike vaid kuus: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa. See väike tuumik pani aluse hilisemale laienemisele.
Järgnevatel aastakümnetel toimus mitmeid laienemislaineid:
- 1973. aasta laienemine: Ühendus laienes põhja- ja läänepoole, kui liituma asusid Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik.
- 1981. ja 1986. aasta laienemine: Liiduga liitusid Kreeka, Hispaania ja Portugal, mis tugevdas demokraatiat Lõuna-Euroopas.
- 1995. aasta laienemine: Soome, Rootsi ja Austria liitusid, tuues kaasa uue tasakaalu põhja- ja keskpiirkondades.
- 2004. aasta suur laienemine: See oli ajalooline verstapost, kui liiduga ühinesid kümme riiki, sealhulgas Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta ja Küpros. See tähendas lõhet raudse eesriide vahel ja Euroopa taasühendamist.
- 2007. ja 2013. aasta laienemine: Rumeenia ja Bulgaaria liitusid 2007. aastal ning Horvaatia 2013. aastal, täiendades liidu geograafilist ulatust Kagu-Euroopas.
Miks on liikmesriikide arv oluline
Liikmesriikide arvul on otsene mõju Euroopa Liidu toimimisele. Igal riigil on oma esindaja Euroopa Komisjonis ja hääleõigus Euroopa Liidu Nõukogus. Samuti on igal riigil oma kvoot Euroopa Parlamendis. Mida rohkem on liikmesriike, seda keerulisemaks muutub konsensuse saavutamine, kuid samas lisab see liidule suuremat legitiimsust ja mitmekesisust. Arvu suurenemine tähendab ka vajadust reformida otsustusprotsesse, et tagada liidu kiire ja tõhus reageerimine globaalsetele väljakutsetele.
Lisaks poliitilisele mõjule tähendab suurem liikmesriikide arv ka suuremat siseturgu. Vaba kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste liikumine on üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi. Iga uus liitu astuv riik toob kaasa uusi võimalusi nii ettevõtjatele kui ka tavakodanikele, pakkudes ligipääsu laiemale tarbijaskonnale ja võimaldades suuremat majanduslikku integratsiooni.
Kandidaatriigid ja tuleviku laienemisplaanid
Euroopa Liit ei ole suletud organisatsioon. Praegu on mitmeid riike, kes soovivad liiduga liituda ja on alustanud vastavaid läbirääkimisi. Kandidaatriikide staatuses on näiteks mitmed Lääne-Balkani riigid ning viimastel aastatel on huvi üles näidanud ka Ukraina, Moldova ja Gruusia. Laienemisprotsess on aga pikk ja nõudlik, nõudes kandidaatriikidelt põhjalikke reforme õigusriigi, majanduse ja demokraatia valdkonnas.
Kandidaatriikide integreerimine on oluline nii Euroopa julgeoleku kui ka stabiilsuse seisukohalt. Samas tekitab see liidu sees diskussioone vajaduse kohta reformida Euroopa Liidu institutsioone, et need suudaksid toime tulla rohkemate liikmesriikidega. Arutelu “mitmekiiruselise Euroopa” üle on üks viisidest, kuidas püütakse leida tasakaalu kiirema integratsiooni ja erinevate huvide vahel.
Sagedamini esitatavad küsimused (FAQ)
Mitu riiki on praegu Euroopa Liidus?
Praegu on Euroopa Liidus 27 liikmesriiki. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist (Brexit) 31. jaanuaril 2020 on see arv püsinud muutumatuna.
Kas Euroopa Liitu saab uusi riike juurde tulla?
Jah, Euroopa Liit on avatud riikidele, mis vastavad kriteeriumidele, nagu demokraatia, õigusriigi põhimõtted ja turumajandus. Praegu on mitu kandidaatriiki liitumisprotsessis.
Kuidas üks riik saab Euroopa Liiduga liituda?
Liitumisprotsess on mitmeetapiline. Riik peab vastama nn Kopenhaageni kriteeriumidele, mis hõlmavad stabiilseid demokraatlikke institutsioone, toimivat turumajandust ja võimet võtta üle Euroopa Liidu õigustik. Pärast kõigi läbirääkimiste peatükkide edukat lõpetamist peavad nii Euroopa Liit kui ka kandidaatriik liitumislepingu heaks kiitma.
Kas riik saab Euroopa Liidust välja astuda?
Jah, Euroopa Liidu lepingu artikkel 50 sätestab korra, kuidas liikmesriik saab liidust välja astuda. Seni on seda teinud vaid Ühendkuningriik.
Kas euroala riikide arv on sama mis Euroopa Liidu liikmesriikide arv?
Ei, euroala riikide arv ei ole sama. Mitte kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei kasuta eurot. Eurot kasutab praegu 20 liikmesriiki, kes moodustavad euroala.
Mis vahe on Euroopa Liidul ja Euroopa Nõukogul?
Need on kaks täiesti erinevat organisatsiooni. Euroopa Liit on poliitiline ja majanduslik liit, millel on ühised institutsioonid ja õigusruum. Euroopa Nõukogu on laiem rahvusvaheline organisatsioon, mis keskendub peamiselt inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete edendamisele Euroopas ning sellesse kuulub märksa rohkem riike.
Euroopa Liidu liikmesriikide roll globaalsel areenil
Kuna liikmesriike on 27, esindab Euroopa Liit maailmas märkimisväärset majanduslikku ja poliitilist jõudu. Ühtse blokina tegutsedes suudavad Euroopa riigid paremini kaitsta oma huve kaubandusläbirääkimistel, kliimamuutuste vastases võitluses ja julgeolekuküsimustes. Liidu liikmesriikide tihe koostöö on aidanud kaasa Euroopa standardite levikule üle maailma, olgu selleks siis andmekaitse (GDPR), keskkonnanormid või tarbijakaitse regulatsioonid.
Liikmesriikide arv ja nende erinevad huvid on samas ka väljakutseks, eriti kui on vaja saavutada ühehäälsust välispoliitilistes küsimustes. Siiski on ajalugu näidanud, et kriisiolukordades, nagu pandeemia või geopoliitilised pinged, suudavad liikmesriigid koonduda ühiste eesmärkide taha. See võime areneda ja kohaneda on Euroopa Liidu tugevuse aluseks. Tulevikus võib liikmesriikide arv muutuda, kuid liidu põhimõtted – vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriik – jäävad muutumatuks aluseks, millele kogu Euroopa integratsioon on üles ehitatud.
Iga riigi panus, olgu see suur või väike, on oluline osa Euroopa mosaiigist. Koostöö liikmesriikide vahel ei tähenda ainult majanduslikku kasu, vaid ka kultuurilist vahetust, haridusprogramme nagu Erasmus+ ja ühist teadustööd, mis rikastavad iga eurooplase elu. Mõistes Euroopa Liidu liikmesriikide arvu ja nende ajaloolist tausta, mõistame paremini ka seda, miks Euroopa Liit on täna just selline, nagu ta on – maailma suurim ja edukaim rahumeelne riikide ühendus.
