Paljud inimesed on elu jooksul endalt küsinud, mitu osariiki Ameerika Ühendriikides tegelikult on. Kuigi vastus tundub esmapilgul lihtne, peitub selle taga põnev ajalugu, geopoliitilised protsessid ja pidev areng, mis on kujundanud tänapäevase maailma ühe mõjukaima riigi piirid. Ameerika Ühendriigid, mida tuntakse ka nime all USA, ei ole tekkinud üleöö, vaid on sajanditepikkuse poliitilise ja ühiskondliku kujunemise tulemus. Nii neile, kes plaanivad reisi ookeani taha, kui ka neile, kes soovivad lihtsalt oma üldteadmisi täiendada, on oluline mõista, kuidas see riik koosneb ja mis teeb selle liitriikliku süsteemi nii eriliseks.
Ameerika Ühendriikide osariikide arv: selge ja ühene vastus
Kõige otsesem ja korrektsem vastus küsimusele, mitu osariiki Ameerikas on, on 50. See number on olnud stabiilne alates 1959. aastast, mil Hawaii sai ametlikult riigi viiekümnendaks osariigiks. Need 50 osariiki moodustavad föderaalse vabariigi, kus igaühel neist on oma konstitutsioon, valitsus ja seadusandlik võim, mis toimivad kõrvuti föderaalvalitsusega Washingtonis.
Oluline on siinkohal eristada osariike teistest territooriumidest. Kuigi USA-l on palju valdusi, nagu Puerto Rico, Guam või USA Neitsisaared, ei loeta neid 50 osariigi hulka. Need territooriumid alluvad föderaalvalitsusele, kuid neil ei ole sama staatust, hääleõigust kongressis või täielikku suveräänsust, mida omavad ametlikud osariigid.
Riigi sünd ja varajane laienemine
USA alguspunktiks peetakse 1776. aastat, kui 13 Briti kolooniat kuulutasid välja oma iseseisvuse. Need esimesed 13 osariiki – Delaware, Pennsylvania, New Jersey, Georgia, Connecticut, Massachusetts, Maryland, Lõuna-Carolina, New Hampshire, Virginia, New York, Põhja-Carolina ja Rhode Island – panid aluse tänapäevasele liitriigile.
Pärast iseseisvussõda hakkas riik kiiresti laienema lääne poole. See protsess, mida ajaloolased nimetavad “Manifest Destiny” ehk ilmse saatuse ideoloogiaks, tähendas USA jaoks vajadust laiendada oma piire Vaikse ookeanini. See saavutati läbi mitmete ostude (nt Louisiana ost Prantsusmaalt), sõdade (nt Mehhiko-Ameerika sõda) ja diplomaatiliste lepingute.
19. sajandil lisandus riiki kiiresti uusi territooriume. Iga kord, kui territoorium saavutas piisava elanike arvu ja stabiilse haldusstruktuuri, võis ta taotleda osariigiks saamist. See oli elav ja dünaamiline protsess, mis muutis riigi kaarti peaaegu igal kümnendil. Näiteks 1800-ndate keskpaigas liitusid sellised osariigid nagu California (1850) ja Texas (1845), mis tõid riigile juurde tohutud ressursid ja strateegilise tähtsuse.
Viimased lisandujad: Alaska ja Hawaii
Kuigi riigi laienemine aeglustus 20. sajandi alguseks, oli veel kaks olulist sammu jäänud. 1959. aasta oli eriline, sest just siis sai USA juurde kaks oma viimast osariiki. Esmalt liitus jaanuaris Alaska, mis osteti 1867. aastal Venemaalt. Pikka aega peeti seda vaid “Seward’s Folly” ehk Sewardi rumaluseks, kuna piirkonda peeti külmaks ja kasutuks, kuid nafta ja muude loodusvarade leidmine muutis selle arvamuse kiiresti.
Sama aasta augustis sai Hawaii ametlikult 50. osariigiks. Hawaii liitumine oli pikk ja keeruline poliitiline protsess, mis algas juba 19. sajandi lõpus. Hawaii staatuse muutmine osariigiks oli strateegiliselt oluline otsus, kindlustades USA mõjuvõimu Vaiksel ookeanil. Need kaks osariiki erinevad märgatavalt ülejäänud 48-st, kuna nad ei asu Põhja-Ameerika mandriosas.
Kuidas osariikide arv mõjutab riigi poliitikat
Ameerika Ühendriikide poliitiline süsteem on tihedalt seotud osariikide arvuga. Igal osariigil on kaks senaatorit USA senatis, sõltumata nende suurusest või rahvaarvust. See tähendab, et Wyomingi osariik, kus on väga vähe elanikke, omab senatis sama palju hääli kui tohutu rahvaarvuga California. See süsteem loodi selleks, et kaitsta väiksemate osariikide huve suuremate domineerimise eest.
Esindajatekojas on olukord aga vastupidine – seal on kohtade arv jagatud proportsionaalselt vastavalt osariigi elanike arvule. Seetõttu on 50 osariiki ja nende rahvastiku dünaamika pidevas muutumises, mis mõjutab ka presidendivalimiste tulemusi läbi valijameeste kogu (Electoral College). Iga osariik omab teatud hulka valijamehi, mis on samuti seotud nende esindatusega kongressis.
Territooriumid ja föderaalringkond
Lisaks 50 osariigile tuleb rääkida ka Washington, D.C.-st ehk Columbia ringkonnast. Paljud välismaalased eksivad ja peavad Washingtoni osariigiks, kuid tegelikult on see föderaalringkond, mis ei kuulu ühegi osariigi alla. See on riigi pealinn ja seal asuvad kõik olulised valitsusasutused. Washington, D.C. elanikud maksavad föderaaltasusid, kuid neil ei ole hääleõigust senaatorite valimisel, mis on pikaajaline poliitiline aruteluteema.
Samuti on olemas ülemereterritooriumid nagu Puerto Rico. Puerto Ricol on omapärane staatus: nad on USA kodanikud, kuid neil puudub hääleõigus USA presidendivalimistel ja neil on kongressis vaid hääleõiguseta esindaja. Arutelud selle üle, kas Puerto Ricost peaks saama 51. osariik, on Ameerika poliitikas olnud aktuaalsed aastakümneid, kuid seni pole see samm teoks saanud.
KKK: Korduma kippuvad küsimused
Kas USA-s on kunagi olnud rohkem kui 50 osariiki?
Ei, 50 on läbi aegade suurim arv. Pärast Hawaii liitumist 1959. aastal pole ükski uus osariik juurde tulnud.
Kas osariigid võivad USA-st lahkuda?
Ameerika Ühendriikide konstitutsioon ei näe ette osariikide õigust riigist lahkuda. Pärast kodusõda on kinnistunud põhimõte, et liit on lahutamatu.
Miks on Washington, D.C. eraldi staatuses?
Riigi rajajad soovisid, et pealinn ei oleks ühegi osariigi kontrolli all ega mõjutatud ühe osariigi huvidest. Seetõttu loodi neutraalne ala, mis allub otseselt föderaalvõimule.
Kas kõik 50 osariiki on võrdsed?
Juriidiliselt on kõik osariigid võrdsed. Kõikidel on õigus oma seadustele, maksusüsteemile ja esindatusele föderaalsel tasandil, olenemata sellest, millal nad liiduga ühinesid.
Milline on kõige hiljem lisandunud osariik?
Kõige hiljem lisandus Hawaii, mis sai osariigiks 21. augustil 1959.
Osariikide erinevused ja kultuuriline mitmekesisus
Ameerika Ühendriikide ilu ja keerukus peitubki just selles suures arvus – 50 osariiki tähendab 50 erinevat kultuurilist ja majanduslikku maailma. Kui võrrelda näiteks New Yorki, mis on maailma finantskeskus, ja Wyomingi, mis on tuntud oma metsiku looduse ja karjakasvatuse poolest, näeb tohutut kontrasti. See mitmekesisus on üks põhjuseid, miks USA on nii atraktiivne sihtkoht nii turistidele kui ka sisserändajatele.
Osariikide tasandil toimuvad ka paljud olulised poliitilised eksperimendid. Kuna osariigid on paljudes küsimustes autonoomsed, võivad seadused, mis puudutavad näiteks haridust, tervishoidu või kriminaalõigust, osariigiti suuresti erineda. See võimaldab USA-l proovida erinevaid poliitilisi lähenemisi väiksemas mastaabis, enne kui need võib-olla föderaalsel tasandil laiemalt kasutusele võetakse.
Kokkuvõttes on 50 osariiki arv, mis tähistab nii Ameerika ajaloolist teekonda kui ka tänapäeva stabiilset valitsusstruktuuri. Mõistes seda jaotust ja erinevust osariikide, territooriumide ja pealinna vahel, saab palju selgema pildi sellest, kuidas see hiiglaslik ja mõjukas riik tegelikult toimib. Iga osariik on omaette pusletükk, mis koos moodustab ühtse terviku, muutes USA üheks maailma kõige omanäolisemaks riigiks.
