Aeglane arvuti on üks enim frustratsiooni tekitavaid tehnilisi probleeme, millega iga kasutaja varem või hiljem kokku puutub. See ei tähenda alati, et riistvara on oma aja ära elanud või et peaksite kohe uue seadme ostma. Sageli peitub jõudluse languse põhjus tarkvaralistes takistustes, kuhjunud ajutistes failides, liigsetes taustaprotsessides või puudulikus hoolduses. Selles juhendis vaatleme süvitsi meetodeid, kuidas taastada oma arvuti kiirus ja panna see taas tööle nagu uus, ilma et peaksite olema IT-ekspert.
Tuvastage aegluse põhjused
Enne kui asute faile kustutama või seadeid muutma, on oluline aru saada, kus täpselt kitsaskoht asub. Arvuti jõudlus sõltub mitmest komponendist: protsessorist, muutmälust (RAM) ja andmekandjast (HDD või SSD).
Kõige lihtsam viis olukorda hinnata on kasutada sisseehitatud süsteemivahendeid. Windowsi operatsioonisüsteemis avage “Task Manager” (vajutades Ctrl + Shift + Esc). Jälgige protsesside vahekaarti “Performance”. Kui näete, et protsessori (CPU) koormus on pidevalt 100% või kui muutmälust on vaba alla 10%, on selge, miks arvuti aeglane on.
- CPU koormus: Kui see on kõrge ka siis, kui te midagi ei tee, võivad taustal töötada pahavara või liiga palju programme.
- Mälu (RAM) kasutus: Kui see on pidevalt täis, vajab arvuti virtuaalmälu kasutamist, mis on palju aeglasem kui füüsiline RAM.
- Disk (Ketas): Kui kasutate vana tüüpi HDD ketast, on selle 100% kasutus tavaline märk sellest, et on aeg vahetada see SSD vastu.
Eemaldage mittevajalikud käivitusprogrammid
Üks peamisi põhjuseid, miks arvuti käivitub aeglaselt ja on pärast sisselogimist uimane, on automaatselt käivituvate programmide hulk. Paljud rakendused installimise käigus seadistavad end vaikimisi koos Windowsiga käivituma, tarbides väärtuslikku süsteemiresurssi juba enne, kui te olete jõudnud ühtegi akent avada.
Selle parandamiseks avage “Task Manager”, liikuge vahekaardile “Startup”. Sealt näete nimekirja kõigist programmidest, mis käivituvad koos süsteemiga. Analüüsige kriitiliselt, mida te tõesti vajate kohe pärast arvuti sisselülitamist. Kõik, mis pole kriitiline (nt Spotify, Steam, erinevad uuenduste haldurid), tuleks keelata (Disable). See vabastab märkimisväärselt ressursse.
Puhastage süsteem tarbetutest failidest
Aja jooksul koguneb arvutisse tohutult palju “prügi”: ajutised failid, brauseri vahemälu, ebaõnnestunud uuenduste jäänused ja kustutatud programmide alles jäänud osad. Need failid ei pruugi küll otseselt protsessorit koormata, kuid need hõivavad kettaruumi ja aeglustavad failisüsteemi otsinguid.
Windowsil on selleks suurepärane sisseehitatud tööriist “Disk Cleanup”.
- Otsige menüüst “Disk Cleanup” ja avage see.
- Valige ketas, mida soovite puhastada (tavaliselt C:).
- Klikkige nupul “Clean up system files”, et eemaldada ka vanad Windowsi uuendused, mis võivad võtta gigabaite ruumi.
- Märkige linnukesega kõik failitüübid, mida soovite eemaldada, ja vajutage “OK”.
Lisaks sellele on hea mõte aeg-ajalt puhastada brauseri vahemälu. Sirvimisajalugu, küpsised ja pildid, mida brauser on lehtede kiiremaks laadimiseks salvestanud, võivad muutuda liiga mahukaks ja hakata hoopis brauseri tööd aeglustama.
Värskendage draiverid ja operatsioonisüsteem
Aegunud draiverid, eriti graafikakaardi ja emaplaadi kiibistiku omad, võivad põhjustada süsteemi ebastabiilsust ja jõudluse kadu. Tootjad annavad regulaarselt välja uuendusi, mis optimeerivad riistvara tööd ja parandavad turvaauke.
Veenduge, et teie Windows on uuendatud, kasutades “Windows Update” funktsiooni. Samuti kontrollige riistvaratootjate (nt Nvidia, AMD, Intel) kodulehti uusimate draiverite osas. Ärge kasutage “automaatseid draiveri uuendajaid”, mida internetis reklaamitakse, kuna need on sageli ise ressursside raiskajad või pahavara levitajad.
Kontrollige arvutit pahavara ja viiruste suhtes
Mõnikord pole aegluse põhjus mitte süsteemi vananemine, vaid pahavara. Krüptokaevandajad, nuhkvara või reklaamvara võivad töötada taustal, kasutades ära teie arvuti ressursse, ilma et te sellest aru saaksite. Kui märkate kummalist käitumist, nagu näiteks ootamatud reklaamiaknad või protsessori kõrge koormus ka tühikäigul, võib tegemist olla nakatumisega.
Kasutage usaldusväärset turvatarkvara, nagu Windows Defender, või tuntud kolmanda osapoole lahendusi täieliku süsteemiskaneerimise teostamiseks. Ärge hoidke arvutis mitut viirusetõrjet korraga – see tekitab konflikte ja aeglustab arvutit märgatavalt.
Riistvaralised täiendused: SSD ja RAM
Kui tarkvaralised nipid ei aita ja arvuti on endiselt märgatavalt aeglane, võib põhjus peituda vananevas riistvaras. Kaks kõige tõhusamat riistvaralist uuendust on:
- SSD (Solid State Drive) vahetamine: Kui kasutate endiselt vana HDD ketast, on SSD-le üleminek suurim muudatus, mida saate teha. See kiirendab arvuti käivitumist, programmide avanemist ja failide liigutamist kümneid kordi. SSD ei oma liikuvaid osi ja on põrutuskindel.
- RAM-i lisamine: Tänapäevaste rakenduste ja veebibrauserite jaoks on 8 GB RAM-i miinimum, kuid 16 GB on soovitatav sujuvaks tööks. Kui teie arvutil on vähem kui 8 GB mälu, on selle lisamine märgatav edasiminek.
Füüsiline puhastamine ja jahutus
Arvuti, mis kuumeneb üle, hakkab jõudlust piirama (inglise keeles “thermal throttling”), et vältida komponentide kahjustumist. Kui arvuti ventilaatorid töötavad pidevalt täispööretel ja teevad palju müra, on tõenäoline, et jahutussüsteem on tolmu täis.
Sülearvutite ja lauaarvutite puhul on soovitatav korpus avada ja suruõhuga puhastada ventilatsiooniavad ning ventilaatorid. See võimaldab õhul paremini ringelda ja hoiab komponendid jahedana, mis omakorda tagab stabiilse ja kiire töö.
Sagedasemad küsimused ja vastused
Kas Windowsi uuesti installimine aitab arvutit kiirendada?
Jah, Windowsi puhas installimine on sageli kõige tõhusam viis aastatega kogunenud tarkvaralise “prügi” eemaldamiseks. See kustutab kõik mittevajalikud registrikirjed, taustateenused ja konfliktid, mis on tekkinud pika aja vältel. Enne seda tehke kindlasti oma failidest varukoopiad.
Kui palju RAM-i on tänapäeval piisav?
Kontoritööks ja veebi sirvimiseks on 8 GB RAM-i piisav. Kui aga tegelete videotöötluse, graafika või mängimisega, on 16 GB või rohkem soovitatav standard, et tagada sujuv töö mitme programmiga korraga.
Kas ma peaksin kasutama “arvuti kiirendamise” tarkvara?
Üldiselt ei. Enamik internetis reklaamitavaid “PC Booster” või “Registry Cleaner” tüüpi programme on pigem kahjulikud. Nad võivad tekitada süsteemivigu, hõivata mälu ja kuvada tüütuid reklaame. Windowsi enda sisseehitatud tööriistad on piisavad ja ohutud.
Kuidas SSD ketas arvutit mõjutab?
SSD muudab arvuti reageerimiskiirust drastiliselt. Operatsioonisüsteem käivitub sekunditega, programmid avanevad koheselt ja failide otsimine on märgatavalt kiirem. See on parim investeering, mida vanema arvuti eluea pikendamiseks teha saab.
Kui tihti peaks arvutit hooldama?
Põhjalikku süsteemi puhastamist (ajutiste failide kustutamine, mittevajalike programmide eemaldamine) on soovitatav teha vähemalt kord paari kuu jooksul. Füüsilist tolmust puhastamist tuleks teha vastavalt keskkonnale, kuid keskmiselt kord aastas on piisav.
Parimad tavad arvuti kiiruse hoidmiseks
Arvuti sujuva töö tagamine ei ole ühekordne tegevus, vaid pikaajaline harjumus. Säilitage oma seadmes kord, hoidke töölaual vaid vajalikke ikoone ja vältige kahtlaste programmide installimist. Eelistage ametlikke tarkvaraallikaid ja hoidke alati vähemalt 10-15% kettaruumist vaba, et operatsioonisüsteem saaks vajadusel kasutada vahetusfaili ilma probleemideta. Järgides neid lihtsaid, kuid tõhusaid juhiseid, saate nautida oma arvuti kiiret ja mugavat kasutamist veel aastaid ilma vajaduseta riistvara välja vahetada.
