Töötuks jäämine on igale inimesele stressirohke sündmus, mis toob endaga kaasa nii emotsionaalseid kui ka rahalisi väljakutseid. Üks esimesi küsimusi, mis sellises olukorras tekib, on seotud toimetulekuga: millist abi pakub riik ja täpsemalt Eesti Töötukassa? Töötuskindlustushüvitis on loodud just selleks, et pakkuda rahalist turvavõrku perioodil, mil inimene otsib aktiivselt uut töökohta. Selles põhjalikus ülevaates selgitame lahti kõik olulised nüansid, alates õiguse tekkimisest kuni hüvitise maksmise kestuse ja suuruse määramiseni.
Kes omab õigust töötuskindlustushüvitisele?
Kõik töötud ei ole automaatselt õigustatud töötuskindlustushüvitisele. Tegemist on kindlustuspõhise hüvitisega, mis tähendab, et selle saamiseks peab isik olema eelnevalt panustanud töötuskindlustussüsteemi. Õiguse hüvitisele annab vastav kindlustusstaaž.
Peamised tingimused hüvitise saamiseks:
- Sa oled ennast töötuna arvele võtnud Eesti Töötukassas.
- Sulle ei ole määratud vanaduspensioni ega ennetähtaegset vanaduspensioni.
- Sinu kindlustusstaaž on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži viimase 36 kuu jooksul enne töötuna arvele võtmist.
- Sinu viimane töösuhe ei ole lõppenud sinu enda soovil, kokkuleppel või sinupoolse kohustuste rikkumise tõttu (teatud eranditega).
Oluline on mõista, et kui oled ise töölt lahkunud, ei pruugi sa hüvitist saada, välja arvatud juhul, kui tegemist oli töölepingu erakorralise ülesütlemisega tööandja kohustuste olulise rikkumise tõttu. Samuti on oluline meeles pidada, et töötuskindlustusstaaži hulka loetakse lisaks töötamisele ka teatud teised perioodid, näiteks lapsehoolduspuhkus või ajateenistus, juhul kui nendele eelnes töötamine.
Kuidas kujuneb hüvitise suurus?
Töötuskindlustushüvitise suurus ei ole kõigile ühesugune, vaid sõltub inimese varasemast töötasust. Eesmärk on pakkuda hüvitist, mis vastaks võimalikult lähedalt inimese eelnevale sissetulekule, kuid seadusega on kehtestatud ka ülempiirid, et hoida süsteemi jätkusuutlikkust.
Hüvitise arvutamisel võetakse aluseks taotleja viimase 12 kuu keskmine töötasu enne töötuks jäämist. Arvesse lähevad kõik tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Hüvitise protsendimäärad jagunevad kahte etappi:
- Esimesed 100 päeva (umbes kolm kuud) makstakse hüvitist 60% varasemast keskmisest palgast.
- Alates 101. päevast makstakse hüvitist 40% varasemast keskmisest palgast.
Siinkohal kehtivad ka teatud piirangud. Riiklikult on määratud maksimaalne hüvitise suurus, mis on seotud Eesti keskmise palgaga. See tähendab, et isegi väga kõrgepalgaliste puhul ei ületa hüvitis seaduses sätestatud ülempiiri. Seetõttu on oluline tutvuda jooksva aasta piirmääradega Töötukassa kodulehel, et saada täpne ettekujutus sellest, millist summat oodata.
Kui kaua ja mis tingimustel hüvitist makstakse?
Hüvitise maksmise kestus sõltub suures osas inimese kogu töötuskindlustusstaažist. See on motivatsioonimehhanism: mida kauem oled töötanud ja kindlustusmakseid tasunud, seda pikemaajalisem on turvavõrk töötuks jäämise korral.
Hüvitise maksmise perioodid sõltuvalt staažist:
- Kui staaži on alla 5 aasta, makstakse hüvitist 180 kalendripäeva.
- Kui staaži on 5 kuni 10 aastat, makstakse hüvitist 210 kalendripäeva.
- Kui staaži on 10 aastat või enam, makstakse hüvitist 360 kalendripäeva.
Töötukassa jälgib pidevalt, kas töötuks registreeritud isik täidab oma kohustusi. Hüvitise maksmine peatub või lõppeb, kui inimene asub tööle, keeldub põhjendamatult tööpakkumisest või ei osale kokkulepitud kohtumistel konsultandiga. Seega on aktiivne koostöö Töötukassaga hüvitise saamise vältimatu eeldus.
Mida teha, kui õigus töötuskindlustushüvitisele puudub?
Kui selgub, et kindlustusstaaži ei ole piisavalt või töötuskindlustushüvitise maksmise periood on lõppenud, kuid tööd ei ole õnnestunud leida, ei jää inimene päris tühjade käte peale. Sellises olukorras on võimalik taotleda töötutoetust.
Töötutoetus on väiksema summaga ja fikseeritud määraga toetus. See on mõeldud toimetuleku toetamiseks neile, kellel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele. Töötutoetuse saamiseks on siiski vajalikud teatud tingimused, sealhulgas sissetulekupiirangud (sinu muud sissetulekud ei tohi ületada kindlat piirmäära). Oluline on rõhutada, et töötutoetust ei saa taotleda samal ajal töötuskindlustushüvitisega.
Korduma kippuvad küsimused ja vastused
Kas töötuskindlustushüvitiselt peetakse kinni tulumaks?
Jah, töötuskindlustushüvitis on maksustatav tulu. Töötukassa peab hüvitiselt kinni tulumaksu vastavalt seadusele. See tähendab, et kättesaadav summa on väiksem kui brutosumma, mida Töötukassa arvutab.
Kas ma saan töötuskindlustushüvitist, kui ma koondati?
Jah, koondamine on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed hüvitist taotlevad. Lisaks hüvitisele on koondatud töötajal õigus saada tööandjalt koondamishüvitist, mis on eraldiseisev Töötukassa töötuskindlustushüvitisest.
Mida teha, kui ma ei ole nõus Töötukassa otsusega hüvitise suuruse või määramise kohta?
Kui sa leiad, et Töötukassa otsus on vale, on sul õigus esitada vaie. Vaide esitamise tähtaeg on 30 päeva otsusest teadasaamisest. Vaie tuleb esitada kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna Töötukassale, kes vaatab juhtumi uuesti läbi.
Kas ma võin hüvitise ajal töötada?
Töötuskindlustushüvitise saamise ajal ei tohi üldjuhul töötada, sest hüvitis on mõeldud asendama sissetulekut tööpuuduse ajal. Kui asud tööle, lõpetatakse hüvitise maksmine. On olemas teatud erandid lühiajalise töötamise kohta, kuid nendest tuleb alati Töötukassat teavitada, et vältida tagasinõudeid.
Kuidas hüvitis minu kontole jõuab?
Hüvitis makstakse välja kord kuus eelneva kalendrikuu eest. Raha laekub pangakontole, mille oled Töötukassale teatanud töötuna arvele võtmisel. Maksekuupäevad on tavaliselt kuu keskpaigas.
Aktiivne tööotsimine ja Töötukassa tugiteenused
Töötuskindlustushüvitis on mõeldud ajutiseks toeks, mitte pikaajaliseks sissetulekuks. Seetõttu on Töötukassa peamine eesmärk aidata töötul võimalikult kiiresti uuele tööle asuda. Hüvitise saamine on seotud kohustusega olla aktiivne tööotsija. See tähendab, et pead osalema Töötukassa pakutud koolitustel, karjäärinõustamises ja kandideerima pakutud ametikohtadele, mis vastavad sinu kvalifikatsioonile ja terviseseisundile.
Töötukassa pakub mitmesuguseid teenuseid, mis aitavad tööotsingutel edukas olla. Need hõlmavad tööotsingu koolitusi, kus õpetatakse, kuidas kirjutada motiveerivat CV-d ja kuidas silma paista töövestlustel. Samuti on võimalik osaleda erialastel koolitustel, kui selgub, et praegusel tööturul on suurem nõudlus uute oskuste järele. Selliste teenuste kasutamine suurendab oluliselt võimalust leida endale sobiv ja tasuv töö kiiremini, kui hüvitise maksmise periood lõppeb. Töötuna arvel olles tasub suhtuda neisse teenustesse kui võimalusse oma konkurentsivõimet parandada.
Lisaks otsesele töövahendusele pakub Töötukassa tuge ka neile, kes soovivad alustada ettevõtlusega. Ettevõtluse alustamise toetus on mõeldud inimestele, kellel on äriplaan ja soov endale töökoht ise luua. See on suurepärane võimalus neile, kes on juba pikemat aega mõelnud oma ettevõtte loomisele, kuid on vajanud stardiabi. Kõigi nende võimaluste kohta tasub küsida oma töötukassa konsultandilt, kes on parim inimene juhendamaks sind sinu konkreetses olukorras.
