Töötuks jäämine on paljude inimeste jaoks stressirohke sündmus, mis toob endaga kaasa nii emotsionaalseid kui ka majanduslikke väljakutseid. Eestis on loodud riiklik sotsiaalkaitsesüsteem, mille eesmärk on pakkuda ajutist tuge neile, kes on kaotanud töö ja otsivad aktiivselt uusi väljakutseid. Üks kesksemaid küsimusi, mis inimesi sellises olukorras vaevab, on seotud toetuste kestuse ja nende saamise tingimustega. Selles artiklis selgitame põhjalikult, kuidas töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise süsteem toimib, kui kaua seda makstakse ning mida peab tegema, et riigilt vajalikku abi saada.
Mis on töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis?
Eestis eksisteerib kaks peamist hüvitiste liiki, mida töötud võivad taotleda: töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus. Sageli aetakse need kaks mõistet segi, kuid nende vahel on oluline vahe. Töötuskindlustushüvitis on seotud teie varasema töökogemuse ja tasutud maksudega, samas kui töötutoetus on riiklik toimetulekut tagav meede neile, kes ei vasta kindlustushüvitise tingimustele või kelle kindlustusperiood on lõppenud.
Töötuskindlustushüvitise eesmärk on asendada osa kaotatud sissetulekust, et säilitada elatustase ja anda aega uue sobiva töökoha leidmiseks. See põhineb töötuskindlustusmaksetel, mida töötaja on eelnevatel aastatel palgalt tasunud. Töötutoetus on aga mõeldud sotsiaalseks kaitseks ja selle suurus on riiklikult fikseeritud ning sõltumatu varasemast palgatasemest.
Kellel on õigus töötuskindlustushüvitisele?
Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab isik olema arvel töötuna Eesti Töötukassas ning vastama teatud kindlatele nõuetele:
- Teil peab olema töötuskindlustusstaaž. See tähendab, et olete eelneva 36 kuu jooksul töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuud.
- Töösuhte lõpetamise alus on samuti määrava tähtsusega. Teil on õigus hüvitisele siis, kui töösuhe on lõpetatud koondamise, katseaja ebaõnnestumise või poolte kokkuleppel (töötaja algatusel lahkudes või tööandja algatusel distsiplinaarrikkumise tõttu hüvitist reeglina ei maksta).
- Te ei tohi olla pensioniealine ega saada pensioni.
- Te ei tohi tegeleda ettevõtlusega ega õppida täiskoormusega õppes (teatud eranditega).
Kui olete töölepingu ise üles öelnud, ei ole teil üldjuhul õigust töötuskindlustushüvitisele. Erandiks on olukorrad, kus tööandja on oluliselt rikkunud töölepingut, näiteks jätnud palga maksmata või loonud ohtliku töökeskkonna.
Kui kaua makstakse töötuskindlustushüvitist?
Hüvitise maksmise kestus sõltub otseselt teie töötuskindlustusstaažist. Mida kauem olete tööd teinud ja makse tasunud, seda pikem on periood, mil riik teid toetab:
- Kui teie staaž on vähem kui 5 aastat, makstakse hüvitist 180 kalendripäeva.
- Kui teie staaž on 5 kuni 10 aastat, makstakse hüvitist 270 kalendripäeva.
- Kui teie staaž on 10 aastat või rohkem, makstakse hüvitist 360 kalendripäeva.
Hüvitise suurus on esimese 100 päeva jooksul 50% teie eelneva 12 kuu keskmisest kalendritulust ning edaspidi 40%. Oluline on märkida, et hüvitisele on kehtestatud ka ülempiir, mis sõltub Eesti keskmisest palgast. Seega ei saa väga kõrgepalgalised inimesed hüvitist oma täispalka arvestades, vaid see piirdub riiklikult kehtestatud maksimummääraga.
Kellel on õigus töötutoetusele ja kui kaua seda makstakse?
Kui te ei vasta töötuskindlustushüvitise tingimustele, võib teil olla õigus saada töötutoetust. See on väiksema summaga igakuine toetus, mis on mõeldud toimetuleku tagamiseks otsimise perioodil.
Töötutoetust makstakse kuni 270 kalendripäeva. Selleks, et saada töötutoetust, peab isik:
- Olema arvel töötuna Eesti Töötukassas.
- Olema eelneva 12 kuu jooksul töötanud või tegutsenud vähemalt 180 päeva (seda nimetatakse toetuse saamiseks vajalikuks staažiks).
- Sissetulek peab olema väiksem kui töötutoetuse kahekordne suurus.
Töötutoetuse suurus on kehtestatud valitsuse poolt ja see muutub kord aastas. See on tunduvalt madalam kui töötuskindlustushüvitis, mistõttu on see mõeldud tõesti vaid hädapäraseks toeks. Kui inimene on pärast 270 päeva endiselt töötu, siis töötutoetuse maksmine lõpetatakse ja ta peab edaspidi lootma kohaliku omavalitsuse toetustele või vajadusel taotlema toimetulekutoetust.
Mida teha, kui töösuhe lõpeb?
Kõige olulisem samm on pöördumine Eesti Töötukassa poole kohe pärast töösuhte lõppemist. Seda ei tasu edasi lükata, sest hüvitise arvestamine algab päevast, mil te end töötuna arvele võtsite. Registreerumine toimib mugavalt läbi Töötukassa e-teenuste portaali või kohapeal kontoris.
Töötuna arvele võtmisel koostatakse teiega individuaalne tööotsimiskava. See kava on dokument, milles lepivad töötaja ja konsultant kokku tegevused, mida teete uue töö leidmiseks. See võib sisaldada nii kandideerimisi, koolitustel osalemist kui ka karjäärinõustamist. Töötukassa ootab, et te oleksite aktiivne tööotsija. Kui te ei täida kavas kokkulepitud tegevusi või keeldute sobivast tööpakkumisest ilma mõjuva põhjuseta, võib Töötukassa hüvitise maksmise peatada või lõpetada.
Kuidas mõjutab hüvitist haiguspuhkus või ajutine töötamine?
Paljud küsivad, kas hüvitist saab ka siis, kui töötamise perioodil on olnud haiguslehti või kui on tehtud ajutist tööd. Haiguspuhkused ja ajutine töö ei pruugi hüvitise maksmist välistada, kuid need tuleb alati Töötukassale deklareerida.
Kui te töötate töötuna arvel olles ajutiselt (näiteks lühiajaline käsundusleping), siis tuleb sellest kindlasti teada anda. Kui teenite vähem kui teatud summa (töötutoetuse kuumäär), võidakse hüvitise maksmist jätkata. Kui aga sissetulek ületab teatud piire, võidakse maksmine ajutiselt peatada. Oluline on vältida olukorda, kus teile makstakse hüvitist ajal, mil te tegelikult töötate ja palka saate – see toob kaasa hüvitise tagasinõudmise ja võib kaasa tuua ka karistusi.
Sagedased küsimused ja vastused
Kas ma saan töötutoetust, kui ma pole kunagi tööl käinud?
Ei, töötutoetuse saamiseks on nõutav eelnev 12-kuuline periood, mil olete töötanud või tegutsenud vähemalt 180 päeva. Kui te pole varem töötanud, siis töötutoetust teile ei määrata.
Kas töötuskindlustushüvitiselt peab maksma tulumaksu?
Jah, töötuskindlustushüvitis on maksustatav tulu. Seetõttu tuleb arvestada, et kättesaadav summa on väiksem kui brutosumma. Töötutoetus on samuti maksustatav tulu.
Kui kiiresti pärast avalduse esitamist hüvitis laekub?
Töötukassa vaatab dokumendid läbi reeglina 10 tööpäeva jooksul. Pärast otsuse tegemist laekub raha teie pangakontole järgmise kuu 10. kuupäevaks. Esimesed maksed võivad võtta veidi kauem aega, kui dokumendid vajavad täiendavat kontrollimist.
Mida teha, kui ma olen 50-aastane ja mind koondatakse?
Eakamatel töötajatel on suurem risk tööturul raskustesse sattuda. Töötukassa pakub spetsiaalseid teenuseid ja programme vanemaealistele töötajatele, sealhulgas võimalust täiendõppeks ja ümberõppeks. Kindlasti tasub sellest oma konsultandiga rääkida.
Kas ma saan toetust, kui ma õpin ülikoolis?
Töötuna arvel olemine ja toetuse saamine eeldab, et olete valmis kohe tööle asuma. Täiskoormusega õppes õppimine on reeglina välistatud, välja arvatud juhul, kui õpite osakoormusega või kaugõppes ning see ei takista tööle asumist. Täiskoormusega üliõpilased ei ole üldjuhul töötuna arvel.
Toetuste tähtsus tööturu kohanemisel
Eesti tööturu turvalisuse ja paindlikkuse (flexicurity) mudel toetub suuresti just sellele, et töötutel oleks piisav sotsiaalne kaitse. Kui inimene teab, et tal on olemas ajutine rahaline puhver, on ta julgem otsima endale tõeliselt sobivat ja erialast tööd, selle asemel et haarata kinni esimesest ettejuhtuvast alamakstud kohast. See aitab pikemas perspektiivis hoida töötajaid rahulolevana ja suurendab nende produktiivsust.
Töötukassa roll ei piirdu vaid rahajagamisega. Need, kes on jäänud töötuks, peaksid nägema seda aega kui võimalust ennast arendada. Paljud töötud kasutavad hüvitise saamise perioodi selleks, et läbida kursusi, omandada uusi digioskusi või keeleõpet, mida nad kiire töötempoga ajal teha ei jõudnud. Töötukassa pakub laia valikut koolituskaarte ja töötubasid, mis on suunatud just töötute oskuste vastavusse viimiseks tänapäeva nõudmistega.
Lõpetuseks on oluline rõhutada, et töötuskindlustus on solidaarsuspõhimõttel põhinev süsteem. Iga töötaja, kes töötab, panustab sellesse, et juhul kui temal endal peaks minema keerulisemalt, on riigil vahendid teda aidata. See on ühiskondlik kokkulepe, mis hoiab ära vaesumise ja toetab inimeste toimetulekut ootamatute muudatuste korral. Olge oma õigustest teadlikud, pidage kinni tähtaegadest ja ärge kartke küsida abi Töötukassa nõustajatelt, kes on teie huvides ja abistamiseks seal olemas.
