Investeerimismaailm on viimase kümnendi jooksul teinud läbi märkimisväärse muutuse, muutes keerukad finantstööriistad kättesaadavaks ka tavalisele jaeinvestorile. Üks kõige olulisemaid ja revolutsioonilisemaid instrumente selles vallas on ETF ehk börsil kaubeldav fond. Kui varem pidid investorid üksikaktsiate valimiseks kulutama tunde fundamentaalanalüüsile või usaldama oma kapitali kallite haldustasudega investeerimisfondide kätte, siis ETF-id on pakkunud välja lahenduse, mis ühendab madalad kulud, hajutatuse ja lihtsuse. Selles artiklis süveneme sellesse, mis tegelikult moodustab ETF-i olemuse, miks need on muutunud passiivse investeerimise nurgakiviks ja kuidas sina saaksid neid oma finantsvabaduse teekonnal ära kasutada.
Mis täpsemalt on ETF?
Lühend ETF tuleneb ingliskeelsest väljendist Exchange Traded Fund, mis tähendab eesti keeles börsil kaubeldavat fondi. Lihtsustatult öeldes on ETF investeerimisfond, mida saab osta ja müüa börsil täpselt samamoodi nagu tavalisi aktsiaid. See on korv erinevaid varasid – olgu nendeks aktsiad, võlakirjad, toorained või kinnisvarafondid –, mis on koondatud üheks instrumendiks.
Kujuta ette, et soovid investeerida tehnoloogiasektorisse, kuid sa ei tea, milline ettevõte võiks olla tuleviku võitja. Selle asemel, et osta Apple’i, Microsofti või Google’i aktsiaid eraldi, saad osta ühte ETF-i, mis sisaldab sadu tehnoloogiaettevõtteid. Kui ostad selle ühe osaku, omad sa proportsionaalselt tükikest igast fondis olevast ettevõttest.
Kuidas ETF-id toimivad ja miks nad on nii populaarsed?
ETF-ide toimimispõhimõte põhineb enamasti indeksi jälgimisel. Enamik neist on passiivsed fondid, mis tähendab, et fondivalitseja ei ürita aktiivselt turgu üle trumbata, vaid kopeerib mõnd turuindeksit, näiteks S&P 500 või MSCI Worldi. See on ka peamine põhjus, miks ETF-id on nii tõhusad:
- Madalad haldustasud: Kuna fondijuht ei pea tegema pidevaid analüüse ega aktiivseid kauplemisotsuseid, on halduskulud murdosa sellest, mida küsivad tavalised panga investeerimisfondid.
- Likviidsus: Kuna ETF-e kaubeldakse börsil, saad need müüa või osta igal hetkel, kui börs on avatud. Sinu raha ei ole kinni pikkades lunastusperioodides.
- Hajutatus: Ühe osakuga hajutad riski kümnete, sadade või isegi tuhandete ettevõtete vahel. Kui üks ettevõte peaks pankrotti minema, on selle mõju sinu kogu portfellile minimaalne.
- Läbipaistvus: ETF-ide koosseis on avalik. Sa tead täpselt, milliseid ettevõtteid ja kui suures mahus sa omad.
Erinevad ETF-ide tüübid
Investeerimismaastikul leidub lai valik ETF-e, mis on mõeldud erinevate eesmärkide saavutamiseks. Siin on peamised kategooriad, mida iga investor peaks teadma:
Aktsia-ETF-id
Need on kõige levinumad fondid, mis jälgivad börsiindekseid. Need võivad olla geograafiliselt hajutatud (näiteks kogu maailma aktsiaid sisaldavad fondid) või sektoripõhised (näiteks roheenergia, tervishoid või küberkaitse).
Võlakirja-ETF-id
Kui soovid oma portfellis riske vähendada, on võlakirjade ETF-id suurepärane valik. Need investeerivad valitsuste või ettevõtete võlakirjadesse ning pakuvad tavaliselt stabiilsemat tootlust kui aktsiad.
Tooraine-ETF-id
Need fondid võimaldavad investeerida kulla, hõbeda, nafta või põllumajandussaaduste hinnaliikumistesse ilma, et peaksid füüsilist vara kuskil ladustama.
Sektoripõhised ja temaatilised ETF-id
Need on mõeldud investoritele, kes usuvad mõne konkreetse valdkonna kasvu. Näiteks võid investeerida tehisintellekti arengusse, veemajandusse või vananeva ühiskonnaga seotud ettevõtetesse.
Miks valida ETF üksikaktsiate asemel?
Paljud algajad investorid teevad vea, uskudes, et rikkus tuleb ühe või kahe “järgmise suure” aktsia tabamisest. Statistika aga näitab, et pikaajaliselt on isegi professionaalsetel fondijuhtidel raske turgu pika aja jooksul üle trumbata. ETF-id pakuvad investorile “turvalisema” tee, keskendudes turu keskmisele tootlusele.
Ajavõit: Üksikaktsiate puhul pead lugema majandusaasta aruandeid, jälgima uudiseid ja tegema keerulisi otsuseid. ETF-i puhul paned paika strateegia, investeerid regulaarselt ja lased turul teha töö sinu eest ära.
Emotsioonide vähendamine: Kui aktsiahind kukub 20%, tekib paljudel paanika ja soov müüa. ETF, mis sisaldab 500 ettevõtet, on psühholoogiliselt stabiilsem, sest tead, et kogu turg ei saa korraga kaduda.
Kulud, mida ei tohi unustada
Kuigi ETF-id on odavad, pole nad tasuta. Peamine kulu, mida pead jälgima, on jooksvad kulud (inglise keeles Total Expense Ratio ehk TER). See on iga-aastane protsent, mida fondivalitseja võtab sinu investeeringult tasuna fondi haldamise eest. Hea ETF-i puhul peaks see jääma vahemikku 0,05% – 0,30%. Kõik, mis on üle 0,5% või 1%, on juba kahtlaselt kõrge ja võib pikaajaliselt oluliselt sinu tootlust vähendada.
Lisaks haldustasule tuleb arvestada ka maakleritasudega. Sõltuvalt sinu pangast või investeerimisplatvormist võib iga tehing maksta teatud summa, seega on mõistlik investeerida suuremate summadega ja harvem, et vältida tehingutasude söömist sinu kapitalist.
Kuidas alustada investeerimist ETF-idesse?
Esimene samm on konto avamine mõne usaldusväärse maakleri või panga juures. Eestis on populaarsed nii kohalikud pangad kui ka rahvusvahelised platvormid nagu Interactive Brokers või DEGIRO. Kui konto on avatud, järgi neid samme:
- Määra oma riskitaluvus ja investeerimishorisont. Kui investeerid 20+ aastat, võid valida 100% aktsia-ETF-e. Kui soovid raha kasutada 5 aasta pärast, lisa portfelli võlakirju.
- Vali sobiv ETF. Uuri fondi ajalugu, haldustasu ja seda, kas see on akumuleeriv (dividendid reinvesteeritakse automaatselt) või jaotav (dividendid kantakse sinu kontole).
- Tee esimene tehing. Alusta väikese summaga, et saada kogemust.
- Jää distsiplineerituks. ETF-idega investeerimise võti on regulaarsus. Pane paika automaatne makse või igakuine plaan, et investeerida sõltumata turu hetkeseisust.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Mis on akumuleeriva ja jaotava ETF-i vahe?
Akumuleeriv ETF reinvesteerib ettevõtetelt saadud dividendid automaatselt tagasi fondi, mis aitab vara kiiremini kasvatada tänu liitintressile. Jaotav ETF maksab dividendid välja sinu kontole, mis tähendab, et saad need soovi korral välja võtta või ise uuesti investeerida.
Kas ETF-idega investeerimine on riskivaba?
Ei ole. Nagu iga investeering, kannavad ka ETF-id tururiski. Kui üldine majandus langeb, langevad ka ETF-ide hinnad. Siiski on ETF hajutatuse tõttu turvalisem kui üksikaktsia, kuna sinu portfell ei sõltu ühe ettevõtte ebaõnnestumisest.
Kui palju raha on vaja ETF-i investeerimise alustamiseks?
Tänapäeval on võimalik alustada ka 10–50 euroga. Paljud platvormid võimaldavad osta osakute murdosi, mistõttu ei pea sa muretsema ühe osaku kõrge hinna pärast.
Kuidas valida parimat ETF-i?
Keskendu madalatele haldustasudele, fondi suurusele (suuremad fondid on tavaliselt stabiilsemad) ja sellele, kas fond järgib sinu investeerimiseesmärke. Veebilehed nagu JustETF on suurepärased tööriistad erinevate fondide võrdlemiseks.
Kas ETF-ide pealt peab maksma tulumaksu?
Eestis on investeerimiseks mõeldud investeerimiskonto süsteem, mis võimaldab maksude tasumist edasi lükata. See tähendab, et kui reinvesteerid raha edasi, ei pea sa tulumaksu kohe tasuma. Täpsemate maksureeglitega tasub end kurssi viia Maksu- ja Tolliameti kodulehel.
Strateegilised sammud pikaajalise edu saavutamiseks
ETF-idesse investeerimine ei ole sprindijooks, vaid maraton. Kõige edukamad investorid on need, kes suudavad oma emotsioone kontrollida ka siis, kui uudised räägivad majanduslangusest või börsikrahhist. Ajalooliselt on globaalne aktsiaturg pakkunud pikaajalist positiivset tootlust ning ETF-id on olnud parim vahend selle tootluse saavutamiseks ilma liigse peavaluta. Keskendu pikaajalisele vaatele, hoia kulud madalad ja ära püüa ajastada turgu, sest ajas turgu võitmine on peaaegu võimatu. Sinu kõige suurem vara on aeg, seega mida varem sa alustad ja mida järjepidevamalt sa investeerid, seda suurema tõenäosusega saavutad oma finantseesmärgid.
